Milline omadus võiks kõige enam eristada "proffi" sama eriala “käsitöölisest"?

Kui võtta aluseks ITSPEA kodulehel toodud kirjelduse “käsitöölisest”, siis oleks kokkuvõtvalt (kirjutaja arusaam) tegu kellegagi, kes vahetab oma oskused ning aja sissetuleku vastu, teostades kuskil ettevõttes X tööd Y, mis oli paika pandud välja kujunenud metoodikate põhjal. Seega puudub “käsitöölise” tegevuses innovatsioon ning võimalus projekti arengut/kujunemist suunata. Vastukaaluks oleks “proff”, keda iseloomustab innovaatilisus, seeläbi kontroll toote või projekti üle, cutting edge tehnoloogia jms. Viimase sellise kategoriseeringu esindajaks võiks võtta suurkujud nagu Bill Gates, Elon Musk või Linus Torvalds. Kahtlemate oleks sellise käsitluse juures kõige suuremaks eristajaks sõna innovatsioon, mis on seotud loomingulisusega. Muski puhul võib selleks innovaatilisuseks lugeda ettevõtte Global Link Information Network, hilisema nimega Zip2, mis tegeles interneti algusaegadel, enne kui Compaq Computer Corporation ettevõtte 307 miljoni eest ära ostis, ettevõtetele tarkvaralahenduse litsentseerimisega, mis kombineeris Navteq’i elektroonilise kaardi ärikataloogi andmebaasi. (1) Seeläbi, omandanud litsentsi ning kantuna internetikaardile, olid ettevõte nähtav kõigile, kellel oli juurdepääs arvutile ning internetile. B. Gates’i puhul võib näiteks võtta MS-DOS-i, ehkki selle innovaatilisus on tõsise küsimuse all, kui tähenduslikuks osutuvad märksõnad Gary Kildall, IBM PC ning CP/M.

Selline klassifitseerimine ei tee aga au ülal kirjeldatud “käsitöölisele”, kelle peamine eesmärk ei pruugi olla iga hinna eest innovaatilise toote/ettevõtte loomine ning seeläbi ratsa rikastumine. Selline “käsitööline” ei pruugi olla firma juht, kuid see ei välista võimalust, et tegu on oma ala professionaaliga.

ITSPEA kodulehel (2) on välja toodud kujundlik näide kolmest arstist. Kui sama valdkonna erialaga jätkata, siis võiks huvi pärast vaadata USC (University of South California) kirurgia teaduskonna professionalismi raamistikku. Raamistik koosneb 11-nest osast, millele “professionaal” peaks vastama (3):

Erialane kompetents (tehnilised oskused, hoolsus)
Kultuuriline kompetents (austus mitmekesisuse vastu, töötab keelte/kultuuride üleselt, mõistab kuidas kultuur mõjutab valdkonda)
Altruism (mitte-hindav suhtumine, hoolivus, kodanikumeelsus, pühendunud, kaastundlik, ausameelsus, kliendi nõustaja)
Juhtimisoskus (inspireerib teisi, on juhtkujuks teistele, mõistab oma rolli meeskonnas)
Vastutustunne (on usaldusväärne)
Suhtlemisoskus [suhtleb efektiivselt (efektiivne kuulamine, olulise info edastamine, info kogumine), koostöö teiste meeskonna liikmetega sujub, soodustab suhete arengut, on vastutulelik]
Austus (interdistsiplinaarne, kliendi autonoomia, kliendi konfidentsiaalsus, kolleegid)
Harrastab enda täiustamist (eneseteadlikkus, enesereflektiivsus, tunnetab piire, haldab tundeid, tunnistab vigasid, reageering kriitikale, teadlik eelarvamustest, motiveeritud paranduste tegemiseks)
Eetika/õiguslikud küsimused [säilitab kohased suhtetasemed (valdkond, kliendid, alluvad, kolleegid), lahendab huvide konfliktid, praktiseerib heasoovlikkust, “full disclosure”, annab teada vigadest, järgib parimaid praktikaid/standardeid, uurimustöö eetika, ressursside õiglane jaotamine]
Väljanägemine
Haridus (kohustus õpetada kolleege, kliente + mentorlus)

(Tõlkes olen asendanud sõna patsient sõnaga klient, et kriteeriumid oleksid paremini üle kantavad IKT valdkonnale)

Kui tahta võrrelda kaht või rohkemat samal erialal ning ametikohal töötavat inimest, eesmärgiga selgitada välja kes neist on professionaalsem, saaks aluseks võtta ülal toodud jaotuse ning omistada igale valdkonnale mingisugune kaal. Hinnatavad saaksid täita küsimustiku, mis sisaldab küsimusi nende töökogemuse, isikuomaduste ning muu kohta. Lisaks saaks läbi viia kvantitatiivse küsitluse hinnatavate kolleegide jt seas. Tulemuks oleks ämblikdiagramm, mis annaks ligilähedast aimu sellest, millises aspektis kui tugev/nõrk hinnatav on. Ligilähedase muidugi selle pärast, et ei saa tagada küsitluste täitjate täielikku objektiivsust.

Tekib muidugi küsimus, kas sellise meetodiga saaks võrrelda erinevatel ametipositsioonidel või spetsialiteetidel töötavaid inimesi ning kas tulemuste kõrvutamine ka mingisugust kasulikku informatsiooni annaks?

A posteriori võib öelda, et erinevatel spetsialiteetidel on erinevad nõuded erialastele kompetentsidele. Parema aimu saamiseks tasub võrrelda erinevaid kutsestandardeid. Eestis on tegev 2001. aastal asutatud register, mis tegutseb sihtasutus Kutsekoda juriidilise keha alt. Registri eesmärgiks on koguda teavet kutsenõukogude, kutsestandardite, kutsete ja nende tasemete, kutsetunnistuste, kutse andmise korra ning kutset andvate organite kohta ning süstematiseerida ja säilitada esitatud andmed, tagamaks korrastatud kutsesüsteemi loomist ning tööjõuturu kujundamise reguleerimist. Juriidiliselt eristatakse kutsestandardeid ning kompetentse. Esimesel juhul on tegu dokumendiga, mis kirjeldab kutsetegevust ning vastaval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Kompetentside nöol on tegemist kutsestandardi osadega, kus kirjeldatakse tegevuses väljenduvaid teadmiste, oskuste ja hoiakute kogumeid. (4)

Näiteks eristatakse IT juhi, IT-süsteemide nooremspetsialisti, IT-turvaspetsialisti ning tarkvaraarendaja kutsestandardit. Kutseregistri kodulehe andmetest võib näha, et IT-juhi (tase 7) kutsekirjelduse tööosad (A2.1 - A2.14) on erinevad näiteks tarkvaraarendaja (tase 6) tööosadest (A2.1 - A2.7) (5, 6, 7, 8)

IT-juht (tase 7)

A.2.1 Infosüsteemi ja äristrateegia kooskõlastamine (e-CF kompetents A.1)

A.2.2 IT valitsemine/juhtimine (e-CF kompetents E.9)

A.2.3 Suhete juhtimine (e-CF kompetents E.4)

A.2.4 Äriplaani väljatöötamine (e-CF kompetents A.3)

A.2.5 Tehnoloogia arengu jälgimine ja innovatsioon (e-CF kompetentsid A.7 jaA.9)

A.2.6 IKT-protsessi täiustamine (e-CF kompetents E.5)

A.2.7 Ärimuudatuste juhtimine (e-CF kompetents E.7)

A.2.8 Arhitektuuri projekteerimine (e-CF kompetents A.5)

A.2.9 Riskijuhtimine (e-CF kompetents E.3)

A.2.10 Infoturbestrateegia väljatöötamine ja haldamine (e-CF kompetentsid E.8 ja D.1)

A.2.11 Personaliarendus (e-CF kompetents D.9)

A.2.12 Hankimine (e-CF kompetents D.4)

A.2.13 Informatsiooni ja oskusteabe haldamine (e-CF kompetents D.10)

A.2.14 Projektijuhtimine ja -portfelli haldamine (e-CF kompetents E.2)

Tarkvaraarendaja (tase 6)

A.2.1 Tarkvaralahenduse kavandamine koostöös kliendiga (e-CF kompetents A.5.)

A.2.2 Lahenduse arhitektuuri analüüsimine ja valimine (e-CF kompetents A.5.)

A.2.3 Arendusprotsessis osalemine/Arendusprotsessi läbiviimine (e-CF kompetents B.1.)

A.2.4 Tarkvarasüsteemi realiseerimine (e-CF kompetents B.2.)

A.2.5 Testimine (e-CF kompetents B.3.)

A.2.6 Lahenduse juurutamine/paigaldamine/kasutuselevõtt (e-CF kompetents B.4.)

A.2.7 Tarkvarasüsteemi toetamine (e-CF kompetents C.1.)

Selgituseks, e-CF tähistab Euroopa IKT-kompetentside raamistikku, mis on neljamõõtmeline (dimensioonid 1 kuni 4) ning teise dimensiooni 41 e-kompetentsi on jaotatud viie valdkonna vahel (plan, build, run, enable, manage). (9)

Selle põhjal peaks kohe selge olema, et ebakompetentne IT-juht ning kompetentne tarkvaraarendaja ei ole omavahel otseselt võrreldavad, vähemalt mitte erialase kompetentsi valguses. Küll aga võib märgata, et kutsekirjeldus sisaldab ka tööks vajalikke isikuomadusi. Näiteks IT-turvaspetsialisti (tase 5) töö eeldab kutsestandardi kohaselt loogilist mõtlemist, analüüsivõimet, algatusvõimet, kohusetundlikkust, seaduskuulekust, keskendumisvõimet, võimet töötada metoodiliselt ja olla detailidele orienteeritud. Samas tarkvaraarendaja (tase 6) kutsestandardi versioonist 4 on isikuomadused välja jäetud. Versioon 3 ütleb aga, et tarkvaraarendajalt eeldatakse loogilist ja analüütilist mõtlemist, tehnilist loomingulisust ning meeskonnatöövalmidust. Oluline on õppimistahe, koostöö- ja kohanemisvõime, suhtlemisvalmidus, orienteeritus tulemustele, vastutustunne, korrektsus, täpsus, enesedistsipliin ja stressitaluvus. (10)

Oleks huvitav tutvuda uurimistööga või analüüsiga, mis ütleb isikuomaduste välja selgitamise põhjal, millisel IKT spetsialiteedil keegi töötama peaks, kuid kutsestandardi raames ei pea siinkirjutaja eelduslikke isikuomadusi rangelt piiritletuks. Raske oleks ette kujutada tarkvaraarendajat, kes ei ole metoodiline, kuid peab töös rakendama OOP põhimõtteid, või turvaspetsialisti, kellel puudub koostöö- ja kohanemisvõime. Küll aga oleksid inimesed ülal kirjeldatud ämblikdiagrammi põhjal võrreldavad ning kui on kokku lepitud, millised isikuomadused “professionaalsust” kõige paremini mingi kutsestandardi või spetsialiteedi raames väljendavad, oleksid ka tulemused võrreldavad.

e-CF ei ole muidugi ainuke kutsestandard ning vastust küsimusele, milline omadus võiks kõige rohkem “proffi” sama eriala “käsitöölisest”, saab otsida ka näiteks erinevate sertifikaatide kaudu. Sertifikaadid jaotuvad tootjate poolt antavateks oskust tõendavateks (MCMCSE) ning tootjasõltumatuteks (nt EUCIP). MCMCSE parnerite poolt pakutavate sertifikaatidega on võimalik tutvuda nende kodulehel. (11) Ei ole muidugi välistatud, et mõni asjaarmastaja, kes ennast professionaaliks ei pea, st ei teeni IT sektoris endale elatist, ei oleks suuteline mõnda sertifikaati omandama nende oskuste põhjal, mis juba olemas on. Üldjuhul tuleb aga igasuguse sertifikaadi omandamiseks (eksamiks) läbi töötada õppematerjal. Sõltuvalt sertifikaadi spetsiifikast võiks öelda, et selle omaja on antud valdkonnas professionaalsem või vähemalt peaks ennast paremini kodus tundma. Sertifikaat peaks ideeliselt olema ka klassifikaator tööandja silmis, kinnitamaks, et sellel töötajal on olemas vajalikud oskused. Üha enam on hakanud levima ka teistsugune mõtteviis, vähemalt andmeturbe valdkonnas. Lisaks tootja poolt antud ning tootjasõltumatute sertifikaatide põhjal saab eristada tasulisi ning tasuta sertifikaate. Andmeturba valdkonnas on tasulisteks sertifikaatideks näiteks CEH, CISSP, CISA, CISM, SSCP. Teistsugune mõtteviis väljendub selles, et enam ei pruugi lugeda nii palju sertifikaat, kui muud näitajad; nt CTF-ide (capture the flag, nt picoCTF, ) lahendamine, kasutaja poolt ülesannete lahendamine veebilehtedel nagu hackerrank.com (sõna positivistlikus tähenduses), või kasutaja tase veebilehtedel (hackthebox.com või tryhackme.com - nimed ei ole petlikud).

Kui rääkida näiteks suhtlemisoskusest ja eetikast, on EUCIP-i õppematerjalide all välja toodud, et “IT spetsialisti eetikakoodeks kohustab kõiki hoidma kõrgel kutseväärikust ja järgima kõrget erialast eetikat. Kahtlemata on siin üheks osaks ka väga hea keelekasutus. Kindlasti ei kuulu niisuguse keelekasutuse juurde akronüümide (esitähelühendid) ja muud mugandused, žargoon ja släng. /…/ Lubamatu oma eriala žargooni pealesurumine koostööpartneritele ja klientidele. Žargooni ja slängi kasutamine tekitab ikkagi arusaamatusi ja vääritimõistmisi. Eriti on see tuntav maades, kus inglise keel, millest pärinevad enamus infotehnoloogia termineid, pole enamusele emakeel. Selle põhjuseks on paljude lühendite mitmetähenduslikkus ning edastatav sõnum läheb kuulajate/lugejate jaoks lihtsalt kaotsi.” (12) Samuti on materjalides välja toodud Euroopa Kutseliitude Nõukogu (Council of European Professional Informatics Societies, CEPIS) soovitused, millega on selgitatud, milles seisneb kutse väärikus ja eesmärkide tuvastamine (13):

infotehnoloogia eriala väärtuste kaitses ja isiklikus osavõtus infotehnoloogia erialaste standardite arendamisest, kasutamisest ja levitamisest ning eriala head mainet kahjustavatest tegudest hoidumises
erialaste teadmiste üldisest kõrgemas tasemes ja infotehnoloogia au sees hoidmises ning võimalustpidi erialale kahjulike ja väärate arusaamade ja seisukohtade ümberlükkamises
erialase arengu austamises ja noorte toetamises pakkudes neile hoolitsust ja tuge infotehnoloogia erialasse tulemisel
ausas käitumises oma kolleegide ja teiste erialade inimestega ning nende erialast ja üldist mainet kahjustavatest tegudest hoidumises.

Kompetentsi, eetika ja erapooletuse kohta on öeldud, et need on (ibid.):

erialaste kutseoskuste täiustamine ja vastavate infotehnoloogia arengusuundade tutvustamine
olemasolevatest kõrgemaid oskusi nõudvate ameti/kompetentsi tasemete nõudmisest loobumine
erialase vastutuse tunnustamine tööle, kaasa arvatud alluvate ja kaaslaste omale;
ametialase kohalemääramise (edutamise) toetamine, välja arvatud põhjendamatud juhud
klientide ja osapoolte huvide kokkupõrget põhjustavate olukordade vältimine avades eelnevalt kõigile osapooltele kogu informatsiooni asjaoludest.

Viidatud internetiallikad:

1. https://www.britannica.com/topic/Zip2

2. https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_8:_IT_proff...%3F

3. https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0002961013006077

4. https://www.kutseregister.ee

5. https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10699432

6. https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10402712

7. https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10696711

8. https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10785043 (versioon 4)

9. https://itprofessionalism.org/about-it-professionalism/competences/the-e-competence-framework/

10. https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10546992 (versioon 3)

11. https://www.mcmcse.com/othercerts.shtml