Kasutatavus ("usability") veebis

Toon välja ühe positiivse ja negatiivse näite kasutatavusest veebis Jakob Nielseni sõnastatud kriteeriumite (kirjeldus, õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead) järgi.

Airbnb.com

Kirjeldus: Disainiauhindu võitnud majutusteenust pakkuv veebileht, mis tegutseb 2008. a. asutatud samanimelise firma alt. Veebilehe disain on lihtne ja minimalistlik. Kasutatud on peamiselt musta ja valget värvi, seega on kontrasti probleeme ei teki. Samuti ei ole kasutajad avalehel üle koormatud infoga.

Õpitavus: Peamisteks funktsioonideks on andmeväljade täitmine (kus ja millistel kuupäevadel peatuda) ning seejärel peatumiskoha broneerimine. Toimingud on lihtsalt õpitavad.

Samuti pakutakse võimalust vestelda kohalike elamuste korraldajatega, mis ei nõua kasutajalt rohkemat kui sisse logimist, sobiva aja valimist ning makse sooritamist.

Tõhusus: Kui kasutaja ei ole väga suurte nõudmistega, on võimalik leida ja broneerida endale sobiv peatumispaik väga kiiresti, paari minutiga.

Meeldejäävus: Veebilehe kasutamiseks mingeid erioskusi vaja ei ole ning kõik on kasutaja jaoks võrdlemisi lihtsalt mõistetav. Veebilehe praegune disain ei erine suuresti 2013. aasta disainist, mistõttu ei pea ka kartma, et Airbnb oma kujundust muudaks.

Vead: Funktsionaalse poole pealt on kasutajatel võimalik aeglase broneerimise korral või juhuste kokkulangemisel või ka majutaja kalendri uuendamata jätmise korral teha ülebroneering.

Majutajaks hakkamise protsessi lihtsusega kaasnevad ka ohud, mis võimaldavad libakuulutuste ülesse laadimist ehk nn “bait-and-switch scam” (Tamperton, 2020.)

Igal peatujal on võimalik jätta hiljem hinnang. Hinnagu funktsiooni puhul on ette heidetud, et see ei ole objektiivne. Nt võetakse arvesse peatumiskoha luksuslikkust ja asukohta, ning antakse hindeks 3/5-st tärnist, ehkki majutaja täitis 100%-liselt enda poolt välja reklaamitu. (Axford, 2018.)

Veebilehe automaattõlge tõlgib kõik lehe objektid, va majutaja kuulutuse pealkirja. Vt allolevat pilti.

Üldiselt on Nielseni definitsiooni järgi hinnates vead ("slips", "mistakes") hästi mitigeeritud. Näiteks ei ole kasutajal võimalik sisestada ebaloogilisi kuupäevasid ega ebakorrektset telefoninumbrit kasutajakonto loomisel.

Rahulolu: Kui mõlemad osapooled on vastutustundlikud, võivad mõlemad teenusega rahule jääda. Majutaja võib olla teenuse suhtes rohkem rahulolematum, kuna süsteemi poolt pakutud hindamisfunktsioon ei ole läbinähtav.

Taltech.ee

Negatiivse näitena kasutatavusest teen Taltech.ee põhjal ning lisan võrdluse Eesti ühe konkurendi ut.ee näite. Ma ei väida, et Taltech.ee veebileht on halb, lihtsalt esineb negatiivseid külgesid.

Õpitavus: Veebileht on üles ehitatud kui wiki. Funktsionaalsused lehel suuresti puuduvad. Vaadeldavad on ainult andmed. Esmakordse kasutaja jaoks ei pruugi koheselt selge olla, et funktsionaalsus puudub.

Tõhusus: See kategooria ei allu hästi Nielseni kriteeriumile, sest veebilehe kaudu ei saa otseselt mingeid toiminguid teostada. Ainukeseks toiminguks võib lugeda informatsiooni otsimise. Sellega saab tänu veebilehe selgele ja lihtsalt disainile kiiresti kasutaja hakkama.

Näitena võiks võtta kasutaja soovi minna akadeemilisele puhkusele. ut.ee pean kõige pealt seadistama mingil põhjusel eesti keelele. Intuitiivselt sooviks liikuda menüü->sisseastumine ja õpe. Järgneb “all-in-one” põhimõttel arendatud lehe kerimine. Vajalikku infot/linki ei ole võimalik leida. Alternatiivina kasutan otsingumootorit märksõnaga “akadeemiline”; 815 vastet, teine variant sobib. Lehel on välja toodud kõik vajalik info: puhkuse liigid, seadusandlik regulatsioon ja mis peamine avalduse vorm alla laetaval .docx kujul.

Taltechi lehel keelt õnneks seadistama ei pea. Sama tulemuse saamiseks tekkis mõte, et võiks liikuda tudeng->õppeinfo->õppekorraldus. Lehe all osas on link “akadeemiline puhkus”, mis viib alamlehele, kus on sarnaselt ut.ee lehega välja toodud kirjeldus, seadusandlus, akadeemiliste puhkuste liikidele, kuid puudub avalduse vorm. Lisaks puudub informatsioon selle kohta kus ja kuidas avaldust esitada. Kasutaja kulutas just 5-10 minutit, kuid ei ole avalduse esitamisele sammugi lähemal. Tõenäoliselt ei ole tegu veaga, vaid turvalisuse kaalutlustel on funktsionaalsus viidud ÕIS-i, et kolmanda isiku nimel ei saaks avaldust esitada.

Meeldejäävus: Veebimenüüde kaudu on lihtne liikuda vajalikule alamlehele, kuid kuna veebileht üritab kasutada “all on one page” disaini põhimõtet ja kasutajal on pea-aegu igal lehel võimalik kasutada vertikaalset kerimist, siis vähemalt minule ei jää meelde millised elemendid ja sisu on millisel vahelehel. Seda eriti siis, kui mõnda aega ei ole veebilehte kasutanud.

Vead: Veebilehe kasutamisel on tavakasutaja vaates raske vigu teha, sest veebileht ei paku funktsionaalsust. Peamiseks veaks võib lugeda veebilehe piiratust - kasutajat ei teavitata, et tema poolt soovitud tulemust ei ole veebilehe kaudu võimalik saavutada.

Rahulolu: Minu kui kasutaja jaoks on veebilehe elementide vahelised vahed liiga suured, kohati on suured ka pealkirjad, mis on üsna tähelepanu köitvad. Lehe paremaks tajumiseks seadistan suurenduse 80-70% peale, mis muudab pealkirjad normaalseks, kuid teksti lugemiseks on vaja teha pingutusi. Wave Web accessibility tööriist tuvastab lehel 25 kontrastierrorit ning lehe kriipsujuku, mis peaks avama juurdepääsetavuse seadistuste menüü Safari veebilehitsejas ei tööta.

Eraldi väärib märkimist Yale’i ülikooli kunstiteaduste koduleht, mis on eksperiment veebilehe sisu loomise osas, kus kõigile tudengitele, õppejõududele ning vilistlastele on antud võimalus kodulehe sisu arendada ja muuta. Eksperimendi tulemusena ütleksin, et sellise arendusmeetodiga head tulemust ei saa.

Vt. https://www.art.yale.edu

Internetiallikad: