"Näe võrgus hea välja" - viisakus või midagi rohkemat?
Sellenädalaseks ülesandeks on kirjutada ühe Virginia Shea kümne käsu põhjal, tuues näide omaenda kogemusest. Lähtuvalt ITSPEA-s välja toodud viidatud kirjanduse loetelule ning loetelu sisule, võtan endale vabaduse kirjutada ühe käsu põhjal ning näited ei ole mitte niivõrd isiklikku laadi, kuid pigem seotud sellega, kuidas nii mina kui ka “nimetamata teised” on tänaseks välja kujunenud võrgusuhtlust ning võrgueteketti tajuvad.
Virginia Shae raamat “Netiquette” ilmus esmakordselt 1994 aasta mais, trükikojaks Albion Books ning pikkuseks 160 lk. Seega olid seal välja toodud reeglid kirjutatud eelkõige tekstipõhisele suhtlusele - Usenet, jututoad ning email. Nüüdseks on aga võrgusuhtlusel juures uus meedium - video, millega Virginia Shae aga arvestada ei saanud. Levinud platvormidel nagu Youtube, TikTok, TwitchTV, Instagram jms, on küll tekstipõhise suhtluse jaoks kas kommentaarium või jututoa laadne üks-kõigile jutuaken, kuid oluliselt on muutund viis, kuidas suhtluse aluseks olev originaalallikas, eesti keeles käibele läinud nn “sisulooja” end representeerib.
Virginia Shae neti-etiketti viies reegel “näe võrgus hea välja” kehtib ainult osaliselt ning võib öelda, et see on omandanud tänaseks uue täheduse. Originaalis pidas V. Shae “hea väljanägemise” all silmas seda, et internetis on võimalik anonüümselt kokku puutuda inimestega, kellega tavaelus kunagi ei kohtuks, ning kellest keegi sind ka otseselt ei näe. Seega ei saa sind hinnata sinu nahavärvi, silmade, juuste värvi, kaalu, vanuse või riietuse järgi. Pigem hinnatakse sind selle alusel, kui hästi (grammatiliselt ja kontekstuaalselt) sa kirjutada oskad. Tuleb olla teistele meelepärane ning viisakas, solvavat sõnavara ei tohiks kasutada, ära ole provokatiivne ning ära kasuta vandesõnu. Viimased soovitatakse asendada *ärnidega. (1)
Moodsas videopõhise suhtluse kõrvalproduktina ei juhindu tekstivestluses enam keegi ammu nendest õpetussõnadest. Suure auditooriumiga “streaming” kanalites vuhiseb tekst mööda sama kiiresti nagu linuxi mõne distro käivitamisel teadaanded käsureal. SUURTÄHTEDE kasutamine ei tähenda enam ainult KARJUMIST, vaid seda kasutatakse lootuses, et just minu kommentaar on teistele nähtav ja seda loetakse. Tegelikult ilma igasuguse lootuseta, et keegi sellele vastaks. Emotikonide kasutamine on veelgi laialdasemalt levinud, ning enam ei lisata ainult üht, või kaht teksti meelsuse näitamiseks, vaid lisatakse 5 või isegi rohkem täpselt samat emotikoni, olgu selleks “Pepe” või “BibleThump”. Olgu öeldud, et minu jaoks on tegu uuema generatsiooni nähtusega ning nimetusliku ja tähendusliku seose loomine jääb minu jaoks arusaamatuks. Väljanägemise osas võib neid veel osata eristada. 2015 aastal ilmunud uurimuse järgi oli kõige populaarsemaks emotikoniks “Kappa”, kuid praeguseks on see kindlasti muutunud. (2) Sellise suhtlusvormi puhul eristaksin kolme aktiivsustasandit: madal, keskmine ning kõrge. Kõrge aktiivsustasandiga, nagu juba mainitud, kasutatakse suurtähti, ohtralt emotikone ning jälgimisel on rõhk auditooriumi üldisel meelsusel, mitte igal üksikul tekstireal. Keskmise aktiivsuse juures on võimalik voogedastuse ülekandjal jälgida mõnda üksikut kommentaari ning sellele vastata, emotikone kasutatakse vähem ning tekstipõhist suhtlust on rohkem. Leidub ka kommentaatorite vahelist suhtlust. Madala aktiivsusega ülekande puhul on emotikone vähem, toimub vaatajas/kuulajaskonna aktiine suhtlus edastaja ning kommenteerijate vahel, edastajal on võimalik lugeda kõiki kommentaare ning nendele vastata.
Absoluutselt uue tähenduse on omandanud aga videosuhtluses “hea väljanägemine” kui mõelda voogedastaja enda peale. Ideeliselt ei ole tegu enam inimese endaga, vaid brändiga. Videokaamera ees olles kantakse viisakaid riideid, naised meiki, aga ka pool-professionaalse valgustuse ning videokaamera kõrgkvaliteedilisuse tõttu pannakse tihti peale puudrit, mida varasemalt kasutati eelkõige telekaamerate ees. Siin on tegu, nagu ka varasemalt kirjutatud, uus-meedia valdkonnaga, kus traditsiooniline meedia on morfismi läbi jõudnud “igamehe” kätte koju. Sisulooja, kelle sisuks on tema ise (elustiil, väljanägemine, kantavad riided, toitumisharjumised), ei ole varjunud enam ekraani kaitsva kuma taha, vaid on kõigile alati kättesaadav, tihti ka reaalajas asukohapõhiselt jälgitav. Loodud “bränd” ei ole aga enam täielik üks-ühene koopia loojast, vaid digitaalselt mõjutatud. Ilukortse, vinne ning halba valgustust saab vähemalt piltide ja salvestatud video näol digitaalselt töödelda. Loodud sisu osas jääb kajama positivism, mis võib olla varjatud sügavamate või kergemate psühholoogiliste häirete taha.
John Suler on kirjutanud, et online-keskkondade psühholoogilised tunnusjooned määravad ära, kuidas inimesed nendes keskkondades käituvad. Samas mõjutab käitumist Suleri sõnul ka see, kuidas tunnusjooned inimeste karakteristikutega keskkonnas suhestuvad. Selle väite teise poolega võib nõustuda; teisiti sõnastatult määravad digitaalse süsteemi või keskkonna võimalused ära selle, kuivõrd saavad inimesed oma iseloomu väljendada, milliste vahenditega, milliseid kanaleid kasutades ning millisel määral. Väite esimese poolega võib nõustuda tinglikult. Kitsaste keskkondade puhul nagu Mark Zuckenbergi loodud Hot-or-Not tüüpi veebileht “FaceMash” on valikuvõimalused kindlasti piiratud ja kutsuvad kasutaja isiksuse karakteristikutest ainult teatud omadusi esile. Antud näite puhul võib näidata midagi ka arhitekti enda psüühika kohta. Suleri väitega ei saa aga nõustuda juhul, kui tegu on avatud süsteemiga, mis ei anna kasutajale ette kitsaid valikuid. Sellisel juhul ei ole ükski keskkond ise psühholoogiliste tunnustega, vaid tunnused tulevad kasutajatelt ning uute kasutajate käitumine süsteemis sõltub juba sellest, mille jaoks süsteemi kasutatakse. Võttes näiteks tühja, ilma igasuguste pealkirjadeta ja reegliteta foorumi, on raske öelda, mille jaoks foorum loodud on, millised on käitumisreeglid ning mille alusel sisu administreeritakse. Foorumi tulevane sisu sõltub aga sellest, kes seda kasutama satuvad ning milline on nende kasutajate sõnum teistele.
Tulles tagasi Suleri kirjutatu juurde, võtab ta küberruumi uurimise aluseks 1994 avaldatud Nancy McWilliamsi raamatus “Psychoanalytic Diagnosis” (Psühhoanalüütiline diagnoosimine) välja toodud isiksuse stiilid (“personality styles”). Pigem on tegu isiksushäiretega psühholoogilises ja psühhiaatrilises kontekstis, kuid küberruumi uurimise kontekstis võib käsitleda neid ka John Suleri stiilis kui “stiile”, mis on pigem kasutajaskonna jaoks neutraalsema tooniga, kartuses kedagi solvata.
Nimetatud stiilid on:
- psühhopaatiline (antisotsiaalne)
- nartsissistlik
- skisoidne
- paranoidne
- depressiv-maniakaalne (impulsiivne)
- masohistlik (enesehävituslik)
- obsessiiv-kompulsiivne
- hüsteeriline (histriooniline)
- dissotsiatiivne
J. Suler pakkus välja, et üheks perspektiivseks uurimisvaldkonnaks oleks, kuidas need isiksusetüübid võrgusuhtluses osalevad, tuues näitena välja seitse uurimisküsimust, millest omakorda toon selle essee kontekstis näitena välja kaks:
- Kas nartsissistliku iseloomuga inimesed kasutavad võimalust mitmete suhete loomiseks, et saavutada imetlevat vaatajas/kuulajaskonda.
- Kas skisoidse iseloomuga inimesed meelitab anonüümsusest tingitud intiimsuse vähenemine? Kas tegu on interneti-jälitajatega (lurkers).
- Kas maanilise iseloomuga inimesed kasutavad ära asünkroonset kommunikatsiooni, et saada teistelt jälgitavaid vastuseid, või kas nad eelistavad loomult mõttetihedat, vahetut ja spontaanset suhtlust, sõnumeid?
Need küsimused peavad siinkohal jääma ainult retoorilisteks, küll aga on nende eesmärk näitlikustada, et igasugune võrgusuhtlus ei ole ainult V. Shae reegleid peegeldav sile veekogu pinnavirvendus, vaid tähtis on ka looja isiksus, seda eriti muutunud võrgukeskkondades.
Üks YouTube-i kanal, mida aeg-ajalt jälginud olen, on “Top Luxury”, mis kajastab ehituslikke megaprojekte, mis on pooleli jäänud või miljardite eest valmis ehitatud ning kasutuseta jäänud. Olgu aimu saamiseks ühe näitena toodud USA poolt 1960ndatel Hawaii saarele ehitatud H-3 maantee, mis ühendab Pearl Harborit ning saare idaosas olevat mereväebaasi. Samuti võib küberruumi ning küberkeskkondade ja brändide iseloomustamiseks võtta näitena massilise reisimise Dubaisse, et teistele kadestusväärselt näidata oma elu linnas, mille arhitektuuriline plaan ei allu loomulikust vajadusest välja kasvanud loogikale; nt paikneb kõrghoonestus paralleelselt linna läbiva maantee ääres. Samuti jäetakse tähelepanuta fakt, et enamus Saudi Araabia ning üleüldse Araabia poolsaare megaprojektidest on ehitatud võõrtööjõu abil, kelle liikumisvabadusi on piiratud ning kohati on ehitajad sundseisus. (vt. nt Harrison, 2018) Kindlasti on siin asjasse liiga sügavalt investeerituna paralleele nartsissismiga.
Võiks öelda, et sisuloojate näol on realiseerunud justkui William Gibsoni loomingust tuntud Metaversum. Küberpungis olid metaversumis kuulsust kogunud isikute avatarid, mis võisid täielikult tegelaskujust endast erineda, kuid olid tuntud ka väljaspool metaversumit ehk küberruumi.
Igal juhul on internetikeskkonnas ruumi ka satiirile. Eesti erinevate osavate sõnaseppade kaastöödena on publitsist Vello Nelikendkaks, keda võib käsitleda selle “nimetamata teise/teistena”, 25. juunil 2019 oma lõustaraamatus (Facebook) avaldanud lühikese kokkuvõtte suunamudija tegevusest kõrvaltvaataja pilgu läbi.
"Z generatsiooni infuencerid, võtke teadmiseks, et kui te ronite teeääres jalgupidi vilja sisse influentsima, siis teie 5342 insta like hinnaks on päts leiba... ja maybe ka väga kuri Esimese Vabariigi aegne vanaisa, kui ta sellest teada saab! Rihma saate kindlasti, võibolla isegi lähete nurka herneste peale!
Samuti on suur oht, et aluspesus või lausa palja tagumendiga põllul viibides võib oras kahetsusväärsel kombel tagumikku tungida. Ja talu vanaperemees võib põlluääres kõndides ja maid üle vaadates süddari saada.
Üleüldse ma ei saa aru, mida siin reklaamitakse, bios pole mingit infot ega hashtagi reklaamitava toote nimega? Paljas tagumik ehk siiski annab vihje, et neidis teeb koostööd mõne reklaamivajava väetisefirmaga?"
(allikas: https://www.facebook.com/vello42)
HARRISON, Jacobs. Dubai's glittering, futuristic metropolis came at the cost of hundreds of thousands of workers, and recommending it as a tourist destination feels wrong. 15.12.2018.
[WWW] https://www.businessinsider.com/dubai-development-tourism-workers-problem-2018-12?r=US&IR=T
Kasutatud 04.03.2022
OLEJNICZAK, Jędrzej. A Linguistic Study of Language Variety Used on Twitch.Tv: Descriptive and Corpus-Based Approaches. International conference RCIC’15. Redefining Community in Intercultural Context.
Kasutatud 04.03.2022
SHEA, Virginia. Netiquette. Albion Books 1997.
[WWW] http://albion.com/netiquette/
Kasutatud 03.03.2022
SULER, John. The Psychology of Cyberspace.
[WWW] http://users.rider.edu/~suler/psycyber/
Kasutatud 03.03.2022
Comments
Post a Comment