IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

  Üheks uudeks laialdase potentsiaalse kasutajaskonnaga tugilahenduseks on tehisintellektil põhinev huultelt-lugemise tarkvara Sravi (“Speech Recognition App for the Voiceless”). Rakendus on mõeldud kasutamiseks nendele, kes ei ole võimelised rääkima või on sellega raskusi. 2021. a. oli rakendusel UK-s katseperiood. Seda kasutati patsientidega, kellele oli tehtud perkutaanne trahheostoomia. Eelkõige kasutasid haiglad seda protseduuri nende patsientide puhul, kes olid kaua COVID-ist tingitult hingamisaparaatide all. Lisaks sellele on rakendust võimalik kasutada juhtudel kui patsiendil on esinenud infark, selgroovigastused, degeneratiivsed neuroloogilised sümptomid, teatud juhtu pea või kaela vigastused jms, millega kaasneb kõnevõime vähenemine. [1] Rakendus on mõeldud kasutamiseks nutitelefonidel ja tahvelseadmetel, millel on kaamera. Kaameraga salvestatakse patsiendi või salvestab patsient ise oma huulte liikumise, saadab video pilvepõhisesse VSR (Visual Speech Recognition) server...

  Toon välja ühe positiivse ja negatiivse näite kasutatavusest veebis Jakob Nielseni sõnastatud kriteeriumite (kirjeldus, õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead) järgi.   Airbnb.com Kirjeldus : Disainiauhindu võitnud majutusteenust pakkuv veebileht, mis tegutseb 2008. a. asutatud samanimelise firma alt. Veebilehe disain on lihtne ja minimalistlik. Kasutatud on peamiselt musta ja valget värvi, seega on kontrasti probleeme ei teki. Samuti ei ole kasutajad avalehel üle koormatud infoga. Õpitavus: Peamisteks funktsioonideks on andmeväljade täitmine (kus ja millistel kuupäevadel peatuda) ning seejärel peatumiskoha broneerimine. Toimingud on lihtsalt õpitavad. Samuti pakutakse võimalust vestelda kohalike elamuste korraldajatega, mis ei nõua kasutajalt rohkemat kui sisse logimist, sobiva aja valimist ning makse sooritamist. Tõhusus: Kui kasutaja ei ole väga suurte nõudmistega, on võimalik leida ja broneerida endale sobiv peatumispaik väga kiiresti, paari minutiga.  ...

Lähteülesandeks on analüüsida üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel. Info külluse ja dokumentatsiooni rohkuse kaalutlustel valisin analüüsiks Linuxi (kerneli) arenduse. Kuivõrd arendus algas 1991 aastal ning kestab tänaseni, toon välja mõned olulisemad punktid arendusajaloost, et arendusmudelit kirjeldada. 3. Juulil 1991 postitas L. Torvalds hilja õhtul, võib isegi öelda öösel (00:50 GMT) minixi uudistegruppi (comp.os.minix) pöördumise, milles andis teada, et töötab projekti kallal ning tal läheks tarvis posixi standardeid masin-loetaval kujul. From: torvalds@klaava.Helsinki.FI (Linus Benedict Torvalds)   Newsgroups: comp.os.minix   Subject: Gcc-1.40 and a posix-question   Message-ID:   Date: 3 Jul 91 10:00:50 GMT     Hello netlanders,     Due to a project I'm working on (in minix), I'm interested in the posix   standard definition. Could somebody please point me to a (preferably)   machine-readable ...

Kui õigesti mäletan, lugesin Eric. S. Raymondi esseed/juhendit/soovitusi esimest korda tõenäoliselt kuskil aastate vahemikus 2005–2007. Sellesse perioodi jääb ka indie filmi Revolution OS vaatamine, läbi mille puutusin lähedamalt kokku vaba tarkvara ja avatud lähtekoodi olemuse ning ideoloogiaga. Sellesse perioodi jäi ka filmi põnevusfilmi Takedown (2000) vaatamine, mis sai häkkerite kogukonna poolt negatiivset tagasisidet, ning mis kajastab Kevin Mitnick’i kinnilangemist. Kuna temast peaks tulema ainekava 14ndal nädalal pikemalt juttu, seega väga sügavalt tema tegemistesse ei langeks, ehkki natukene teen ka temast siin juttu, kuna näiliselt ta vastandub Raymondi häkkeri definitsioonile. Nüüd Raymondi teksti uuesti lugedes sain aga teada, et Raymond on seda läbi aastate täiustanud (erinevate versioonide ilmumise kohta on tabel siin ( http://catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html ).  Minu jaoks oli tollal seda esseed lugedes tegu pigem vana-kooli häkkeri, kes on otse 70ndate MIT-i l...

Essee eesmärk on võrrelda kaht tuntud IT-juhti, kes esindavad kaht erinevat juhitüüpi järgnevas jaotuses: juht, suhtleja, treener, mentor/õpetaja, arengumootor, ülemus Edukate IT ettevõtete juhid muutuvad ajaga tõenäoliselt sama palju nagu nende poolt loodud firmad. Muidugi tekib küsimus, millal juhiks saadakse. Kas Steve Jobsi puhul võib selleks kuupäevaks lugeda 1. aprilli 1976, kui asutati Apple Computer Company või hoopiski aastat 1997 kui ta pärast Gilbert Amelio lahkumist uuesti ettevõttega liitus? Et endal oleks põnevam, võtan võrdluseks kaks IT giganti, kellest mina nii palju ei tea: Google kaasasutaja Sergey Mikhailovich Brin ning Dell Technologies asutaja Michael Dell.  Sergey Brin’i ning Larry Page’i puhul on mainitud otsuste tegemisel nende demokraatlikku metoodikat, st et töötajad saavad osalevad otsustusprotsessis (1). Eric Schmidti palgale võtmine Google CEO-na 2011. aastal iseloomustab seda, et Sergey Brin ning Larry Page soovivad olla jätkuvalt arengumootorid, s...

Kui võtta aluseks ITSPEA kodulehel toodud kirjelduse “käsitöölisest”, siis oleks kokkuvõtvalt (kirjutaja arusaam) tegu kellegagi, kes vahetab oma oskused ning aja sissetuleku vastu, teostades kuskil ettevõttes X tööd Y, mis oli paika pandud välja kujunenud metoodikate põhjal. Seega puudub “käsitöölise” tegevuses innovatsioon ning võimalus projekti arengut/kujunemist suunata. Vastukaaluks oleks “proff”, keda iseloomustab innovaatilisus, seeläbi kontroll toote või projekti üle, cutting edge tehnoloogia jms. Viimase sellise kategoriseeringu esindajaks võiks võtta suurkujud nagu Bill Gates, Elon Musk või Linus Torvalds. Kahtlemate oleks sellise käsitluse juures kõige suuremaks eristajaks sõna innovatsioon, mis on seotud loomingulisusega. Muski puhul võib selleks innovaatilisuseks lugeda ettevõtte Global Link Information Network, hilisema nimega Zip2, mis tegeles interneti algusaegadel, enne kui Compaq Computer Corporation ettevõtte 307 miljoni eest ära ostis, ettevõtetele tarkvaralahendus...